Spanjel, kes ei hooli söögist

Juba pikemat aega genereerin ma häid ja reaalselt ka toimivaid ideid, kuidas ühele koerapoisile selgeks teha, et see kogus, mida ta sööb on natukene vähe ning kui me tahame juunis näitusekarusellile hüpata, siis tuleks hakata kiiremas korras kasvama.

1. Uus ja veelgi parem toit. Unista edasi, et koer seda suurima heameelega ja särasilmis sööma jookseb. Nii teeb ainult Emma. Lucky lihtsalt võttis kausist oma pisikese koguse toitu ning ülejäänu jäi kaussi seisma. Mina pidin olema kiire, et peale Lucky kausi juurest lahkumist, Emma Lucky toidujääke ära ei sööks.
2. Kadedus töötab ju alati. Ei, mitte selle koera puhul. Luckyl on suhteliselt ükskõik, kas Emma tema kausi juures nillib toitu või mitte. Mingigi näilise edu saavutasin siis, kui võtsin Lucky kausist paar krõbinat ja andsin Emmale. Mõne suutäie ehk võttis Lucky tavapärasest rohkem.
3. Terve Eesti kiidab piimatooteid. Maitsestamata jogurt ja kodujuustuga suutsin ma Lucky sööma panna täpselt nädalaks. Siis õppis nutikoer ära selle, et kõhu saab üsna täis ka siis, kui ainult piimatoote ära süüa. Kraanulid söögu keegi teine.
4. Lihamaitseline ja -lõhnaline puljong. See on selle loetelu ehk kõige efektiivsem abivahend. Päris soovitatavat kogust Lucky siiski ära ei suutnud süüa, aga ütleme, et 98% toidukogusest küll. 
5. Eraldi söömine vs seltskonnas söömine. Ausalt öeldes, ei näinud erinevust, kas koer sõi toitu enda toas või köögis, kus vaateväljas kogu pere.
6. Söömine läbi mängu. See on ka meetod, mis töötab. Aga jõuad sa siis kaks korda päevas kausitäie kraanuleid koerale sisse sööta nii, et iga kraanuli eest tuleb koeral midagi tarka välja mõelda. Nii võib ju koer liiga targaks saada.
7. Nälg paneb tegutsema. Emma puhul olen ma seda katsetanud. Lucky on aga minu arvates liiga väike, et jätta ta ühest söögikorrast ilma.
8. Viimane ponnistus: ilus serviis ja hea muusika. Heakene küll... See, et ma Luckyle uue toidukausi tekstiga "My favorite dog" ja endale CD-plaadi ostsin, ei olnud tingitud sellest, et koerpoiss oma toidukogust ei söö. Lihtsalt asjade kokkulangevus. Aga ka keraamiline kauss ja hea muusika ei innusta Luckyt sööma. 

Olgu mainitud, et Emma kõnniks kõrvadel või sabal, kui saaks vaid toitu...kasvõi tavalisi kraanuleid. Samal ajal, kui Lucky pikahambaga oma toitu sööb ja alati midagi kaussi jätab, vaatab Emma teda mõtliku näoga ning ei saa aru, kas Lucky on ikka täiemõistuse juures??? Üks korralik spanjel ju sööb kõike ja palju.

Tegelikult on minu toitumisponnistused vilja kandnud ning Lucky on hakanud juba rohkem sööma. Minu toiduahastust vähendas mõnevõrra teadmine, et ka Lucky õde ei hooli eriti söögist.