Ilusad tulemused kodulinnast

Haapsalu spa.

Kirjutame seda blogipostitust siis nii nagu kirjutaks üht ajaloo peatükki- aegade hämarusest kuni tänapäva.
Ajend, miks me üldse vallutusretke sel nädalavahetusel Haapsallu ettevõtsime, ei olnud üldse pahatahtlik. Vaevalt, et ükski vallutaja oma retke pahatahtlikuks peab. Meie eesmärk oli hoopis ühendada meeldiv kasulikuga ehk siis nautida Haapsalu võlusid, toetada kodulinna ettevõtmisi/ettevõtlustust ja noh, mis seal salata, üritada korraldada ka üks SERTi rööv Haapsalu rahvuslikul näitusel.

Kihutasime (Luckyga, sest Emma ootas meid juba Haapsalu all) oma neljarattalisel hobusel Haapsallu juba päev enne rüüsteretke. Ikka selleks, et Haapsalust võtta veel viimast ning järgmiseks päevaks end valmis seada.

Minule avanev vaade öösel kell 4.30

Öö vastu laupäeva oli karm. Kui näidendis "Armastus kolme apelsini vastu" tõdetakse, et ööd on meil siin mustad, siis Haapsalus on ööd täiesti valged. Sõdurlane Lucky, kes pidi järgmine päev või(s)tlustulle astuma, otsustas taas, et ööd ei ole magamiseks. Selle asemel kolas ta läbi kõik aknalauad, hävitas ema sussi ja oli peadpidi akvaariumis. Kell 4.30 öösel vahtis ta mulle oma suurte rosinsilmadega aknalaualt vastu ja oli juba valmis sõtta minema.

Kas me juba läheksime?

Laupäeva varahommikul tuli siis vallutada piiskopilinnus. Vastase väepealikuks oli Zsuzsanna Vaczi Bologh Ungarist, kes küll kohe leebus, kui Luckyt nägi ja kes tembeldas Lucky kohe super-boy´ks. Meil oli aga veel varuks üks kena (ilma minu kukkumiseta) jooks ja igati korrektne seis.

Kirjeldus: He has very good bones, lovely haircharachter for his age, lovely head with dark eye-colour, correct teeth and ears, lovely neckline, for his age correct topline/underline, very good moving.

Tulemus. Hinne: suurepärane 1, Jun TP, SK, PI 1, TP ja JUN SERT.

Ilmastikuolud sõjaretkeks polnud just kiita: hommikul sadas korralikult ja terve päev tuli hooti uduvihma. Oli külm (aga see hinnang võib tuleneda ka sellest, et mul olid valed riided seljas). Meie suppert-tiim (ema näol) oli aga viimase peal: lisaks vajalikule pöidlahoiule oli valmis sõtta tulema vihmavarjuga, et Lucky rüü ikka parimal võimalikul viisil kohtunikule meeldiks :)

Igatahes on Haapsalu nüüd vallutatud, kaks jun SERTi käes ja ees ootamas juulilõpus Valga ja Tartu näitused.

Suve pikim öö

Jaanipäev ei ole kerge neile koertele, kes on harjunud kell 21.00 magama minema ega meeldi, kui peale seda toimub veel mingi sigin- sagin. Aga üksi nad ka kuhugi tuppa iseseisvalt magama ei lähe. Kui siis tuleb teha üks grupiviisiline magamine.

Aga muidu on maal alati tore. Maal on kõik lubatud- ringi tuustida, linde tagada ajada, lillepeenras istuda ja ninaga lillesibulaid otsida, herneid (kui need valmis) peenral krõbistada, sulistada lõputult ojas.

Mina selle üle muidugi eriti õnnelik ei ole, sest peale seda vajavad mõlemad koerad korralikku puhastust ja kammimist. aga no mõned korrad aastas las olla ka koertel õnnelik elu :)

Elegantne kukkumine elegantse koeraga

Registreerisin Lucky ka 16. juuni näitusele. Mis toimus ikka Annikorus nagu eelmise päeva näituski. Tegelikult oli minu plaan selline, et kuna need Tartumaa näitused olid Lucky jaoks täiesti esimesed, siis ma vaatan teise näitusepäeva hommikul, mis näoga koeralaps mulle otsa vaatab. Kui ta on ikka eelmisest päevast väss, siis ma ei lähe näitusele ja sõidame hotellist kenasti Tallinna tagasi.

Hommikul vaatas mulle aga otsa kaks suurt musta silma ja liputav saba. Seega, mõtlesin, et hääkene küll, lähme siis lihtsalt "harjutame" seda shõubisnesi karusellis olemist.

Kohtunikuks oli Colette Muldoon (Iirimaa). Kuna ringi läksime hommikul vara, siis oli rohi veel märg ja minul jalas sileda tallaga kingad. Ja loomulikult suutsin ma ringis elegantselt käbla käia. Aga ma üritasin teha nägu nagu see oligi planeeritud nii :) Kohtunik pärast ütleski, et meie liikumine oli väga elegantne hoolimata kukkumisest.

Lucky tegi taas väga kena soorituse. Väga ilus jooks ja kena seis. Võib olla liikumine oli tiba aeglasem ja mitte nii "light up" kui eelmisel päeva, mis on ka täiesti mõistetav :)

Kirjeldus:beautiful teeth, nice dark eye, good tight eyerims, good earset, good feathering. nice depth of chest, well handled + presented.

Tulemus: SP 1, TPJ, JSERT, PI 1, VSP

Kokkuvõttes oli meil Luckyga suurepärane nädalavahetus. Tasus see 500 km ikka maha sõita :)

Hea hüppelaud tulevikku

Asun nüüd kohe vabandama. Et miks pole ühtegi blogipostitust tulnud peale maikuud. Ma loodan, et saan peituda selle taha, et tööl kirjutan ma päevast päeva meediasse sõnumeid ja neid on olnud viimasel ajal nii palju, et kodus ei suuda enam midagi kirjutada. Koduse kirjutamiseaja on röövinud ka suveürituse virtuaalne leht. Aga see selleks...

Vahepeal on Lucky saanud 11kuuseks ja juulis saame tähistada suurt sünnipäeva. Tort on juba tellitud. Nüüd on vaja veel kutsed saata.

Lucky tegi täna esimese ja tõesti väga hea debüüdi näitusemaailmas. Lähtepositsioon tulevikuks on väga hea. Hoolimata sellest, et saime hindeks VH, liikus Lucky ringis väga hästi, seis laual ja maas kenasti. Ehk siis omalt poolt sai kõik kenasti sooritatud. Mina jäin kogemusega väga rahule ja andis tugevasti juurde kindlust.

Kirjeldus: elegant, slightly long in proportions. Need time for more masculinity and substance. Pleasing head with typical expression from well-shaped dark eyes and low set ears. Good angles and topline. Free and open side movement. Need to settle in front. 

Peale näitust külastasime Emma kasvatajat Marikat ja tema uut spanjelibeebit Goldit. Lucky ei arvanud beebist suurt midagi. Prantslased pakkusid palju toredamat seltskonda.

Aga väga tore oli taas Nõos olla ja tänud, Marika, külalislahkuse eest.

Kuna Annikoru on suhteliselt Tartu külje all, siis tekkis mõte ka Lucky õde külastada. Mina polnud õde ju suurena näinudki. Tänud, Aive, väga sõbraliku vastuvõtu eest ja loodan peagi taaskohtuda. Lucky ja Mindy said väga hästi läbi ja lõbu koos ringi jooksmisest palju. Lucky muidugi suutis tekitada ka paraja portsu piinlikust sellega, et otsis üles kõik Mindy peidetud ülihääd seakõrvad ja muud närikad. Mitte, et meil närikaid kodus ei oleks (ok. seakõrvu meil tõesti ei ole).

Igatahes oli väga mõnus kohtumine vanade ja uute tuttavatega Lõuna- Eestist. Nüüd on teie kord külla tulla kas Tallinna või suvisesse Haapsallu!

 Pisike videoklipp ka hullavast vennast-õest.