Sunday, May 19, 2013

Maijooks Väänas

Meil oli oma Maijooks Väänas. Rand oli täiesti tühi. Ei teagi, kas ilm oli jalutajatele kahtlane või tõesti olid kõik Pirital Maijooksul.

Ei pea vist ütlema, et kõik rannajalutuskäigud lõppevad meil ühtemoodi - kaks koera istuvad kurvalt vannis, mille põhi on ühtlaselt kaetud liivaga ja ootavad shampoonitamist. Sellele järgneb igav ja tüütu kuivatamine. Ning kui kuivatamisest pääseb, siis on mõnualts pehme ase käpaga katsutav, kui seda tolmuimejat välja ei võetaks ning tervet elamist küürima ei kukutaks.
Ka ühe jala peal on võimalik joosta

Kesköine hiireralli

Eelmisel nädalavahetusel ööbisime Luckyga sel aastal esimest korda  meie maakodus Arusepal. Sellest, et Lucky võõras kohas teeb öösel kõike muud kui magab, olen juba teadlik. Kui tema suurt, turvalist kodu-tuduboxi kaasas ei ole, siis võib unistada rahulikust ööst. Äkshionit lisasid öösse ka hiired, kes ei saanud aru, miks on nende all included hotelli tulnud ilma broneeringuta tegelased, kes koheselt asusid lõhkuma terve talv otsa ehitatud idülli.

Lucky, muidugi tundis sügavat vajadust leida üles vähemalt üks pisikenegi hiirepoeg. Kõik, mis ta leidis, oli vaid üks hiirte poolt talve jooksul õõnsaks söödud vatipadi. Loomalapse jaht hiirte üle rauges kella kahe paiku öösel. Und aga jagus vaid kella seitsmeni, sest siis meenus Luckyle, et õues jäi päris palju kohti veel nuusutamata ning iial ei tea, millal omanik asjad pakib ja taas Tallinna poole kimab.

Uus ja huvitav kogemus oli maja taga vulisev jõgi ja hommikul ei-kuskilt välja ilmunud haugid, kes said koeri nähes kohese shoki ja tõmbasid oma viimase hingetõmbe sealsamas murul. Lucky küll lootis, et talle toodi haugide näol uued mängukaaslased. Nähes, et kalad oskavad vaid igavalt maigutada suud ja sabaga vehkida, siis loobus ta peagi nendega suhtlemast.
Jõgi on Lucky arvates palju kahtlasem asi, kui meri. Mererannas on tore solberdada ja visatud kaikaid merest ära tuua, aga jõgi...kuidagi kahtlaselt tume ja kiirevooluline. Hoolimata sellest, et Emma näitas ette, kui mõnusalt kosutav on jões sulistada, ei söendanud Lucky oma kõhualust märjaks teha. Oma vajaminevad kaikajuurikad tõmbas Lucky välja jõeäärest ning Emma tegevusi vaatas sillalt või kivide pealt.

Arusepal on uudistamist veel paljudeks kordadeks. Suveks, kui Arusepal liiklus tihedam, kaovad ka hiired lootes, et sügis-talvel saab taas naasta oma lux-elamisse.


Tuesday, May 7, 2013

Teeme ära!

Ma ei ole päris kindel, kas Lucky ikka päris hästi aru sai projekti "Teeme ära" kontseptsioonist. Hommikul enne Tuhalasse suundumist seletasin talle küll, et see on selline globaalne ettevõtmine, kus kahejalgsed terve päev otsa kraabivad maapinda puhtaks. Ja meie siis kraabime Tuhalas, et siis terve suvi saaksime maalilises Tuhala mõisapargis agilityga tegeleda.

Lucky nägi "Teeme ära" projekti naaatukene teisest küljest:
  1. Teha esmane tutvus megasuure rohealaga- Done!
  2. Nuusutada ära kõik uued lõhnad- Done!
  3. Tutvuda laiguliste, kujupoolest üsna ühesuguste kuningliku suguvõsast pärit neljajalgsete poiste ja tüdrukute- Done!
  4. Mitte segada kummalisi tädisid, kes hoidmas käes kaikaid vehkides nendega paremalt vasakule- Done!
  5. Igahinna eest proovida joosta nii palju kui võimalik- Done!
  6. Osaleda võistlusel, kes kaevab kõige suurema augu- Done! Võitja jäi väljaselgitamata.
  7. Igahinna eest võita päeva Jackpot- surnud hiir ja saada au teha sellega tiir kõigi osalejate nina eest läbi. Done! Võidetud!
  8. Nillida sööki võimalikult suurte kurbade silmadega lõunasöögi laua ääres- Done!
  9. Panna omanik natukene muretsema, kui natukene kauemaks cavaleripoistega uitama minna- Done!
  10. Venitada janunekeel nii pikaks, et see ulatuks nabani- 80% Done!
  11. Saada karvastikku nii palju sammalt, rohtu ja muud sodi, kui võimalik- Done!
  12. Proovida pissida kõige kõrgema lehehunniku otsa nagu suured cavaleripoisid seda tegid- .. 70% Done!
Täiesti korda läinud üritus (nii minu kui ka Lucky arvates) ja järgmine aasta kindlasti uuesti.
Pilte "Teeme ära" üritusest.