Nädalavahetusel otsustasime minna vaatama ja kuulama Jägala joa veerokki. Vaatepilt oli muidugi võimas ja see on tõesti midagi, mida lähimaade turistidele soovitada. Kaugemalt tulnutele võib Jägala jääda mannetult väikseks.
Igatahes olid laupäeval Jägalal ka suur bussitäis leeduturiste, kes meie saabudes samuti uudistasid turismiobjektiks olnud koske. Ka mina võtsin välja oma fotoka ja asusin veemöllu alt ja ülevalt pildistama. Samal ajal, kui mina parimaid kaadreid üritasin saada, seisis Heiki koertega kaugemal mururibal.Kui pilgu nende poole pöörasin, siis avastasin, et terve see bussitäis leedukatest vanemaid naisterahvaid olid kogunenud ringis ümber Heiki ja koerte ning üritasid pildile saada kahemeetrist eesti meest koos kahe punase spanjeliga. Lähenedes turistidehordile kuulsin, kuidas Heiki üritas vene ja inglise keeles purssides tädidele vastata, et tegemist on inglise kokkerspanjelitega; et Emma on 6aastane ja Lucky 9kuune ning Emma ei ole Lucky ema.
Igatahes said leedu turistid kaks vaatamisväärsust ühe korraga ja tont seda teab, mitu fotojäädvustust Leetu sõitis.Mina sain retkest aga mõned ilusad joapildid ning kaks takjatest kubisevat koera, kelle kammimisega ma ülejäänud päeva tegelesin.
No comments:
Post a Comment