Spanjel, kes ei hooli söögist

Juba pikemat aega genereerin ma häid ja reaalselt ka toimivaid ideid, kuidas ühele koerapoisile selgeks teha, et see kogus, mida ta sööb on natukene vähe ning kui me tahame juunis näitusekarusellile hüpata, siis tuleks hakata kiiremas korras kasvama.

1. Uus ja veelgi parem toit. Unista edasi, et koer seda suurima heameelega ja särasilmis sööma jookseb. Nii teeb ainult Emma. Lucky lihtsalt võttis kausist oma pisikese koguse toitu ning ülejäänu jäi kaussi seisma. Mina pidin olema kiire, et peale Lucky kausi juurest lahkumist, Emma Lucky toidujääke ära ei sööks.
2. Kadedus töötab ju alati. Ei, mitte selle koera puhul. Luckyl on suhteliselt ükskõik, kas Emma tema kausi juures nillib toitu või mitte. Mingigi näilise edu saavutasin siis, kui võtsin Lucky kausist paar krõbinat ja andsin Emmale. Mõne suutäie ehk võttis Lucky tavapärasest rohkem.
3. Terve Eesti kiidab piimatooteid. Maitsestamata jogurt ja kodujuustuga suutsin ma Lucky sööma panna täpselt nädalaks. Siis õppis nutikoer ära selle, et kõhu saab üsna täis ka siis, kui ainult piimatoote ära süüa. Kraanulid söögu keegi teine.
4. Lihamaitseline ja -lõhnaline puljong. See on selle loetelu ehk kõige efektiivsem abivahend. Päris soovitatavat kogust Lucky siiski ära ei suutnud süüa, aga ütleme, et 98% toidukogusest küll. 
5. Eraldi söömine vs seltskonnas söömine. Ausalt öeldes, ei näinud erinevust, kas koer sõi toitu enda toas või köögis, kus vaateväljas kogu pere.
6. Söömine läbi mängu. See on ka meetod, mis töötab. Aga jõuad sa siis kaks korda päevas kausitäie kraanuleid koerale sisse sööta nii, et iga kraanuli eest tuleb koeral midagi tarka välja mõelda. Nii võib ju koer liiga targaks saada.
7. Nälg paneb tegutsema. Emma puhul olen ma seda katsetanud. Lucky on aga minu arvates liiga väike, et jätta ta ühest söögikorrast ilma.
8. Viimane ponnistus: ilus serviis ja hea muusika. Heakene küll... See, et ma Luckyle uue toidukausi tekstiga "My favorite dog" ja endale CD-plaadi ostsin, ei olnud tingitud sellest, et koerpoiss oma toidukogust ei söö. Lihtsalt asjade kokkulangevus. Aga ka keraamiline kauss ja hea muusika ei innusta Luckyt sööma. 

Olgu mainitud, et Emma kõnniks kõrvadel või sabal, kui saaks vaid toitu...kasvõi tavalisi kraanuleid. Samal ajal, kui Lucky pikahambaga oma toitu sööb ja alati midagi kaussi jätab, vaatab Emma teda mõtliku näoga ning ei saa aru, kas Lucky on ikka täiemõistuse juures??? Üks korralik spanjel ju sööb kõike ja palju.

Tegelikult on minu toitumisponnistused vilja kandnud ning Lucky on hakanud juba rohkem sööma. Minu toiduahastust vähendas mõnevõrra teadmine, et ka Lucky õde ei hooli eriti söögist.

Kuidas spanjelid turismiobjektiks sattusid?

Nädalavahetusel otsustasime minna vaatama ja kuulama Jägala joa veerokki. Vaatepilt oli muidugi võimas ja see on tõesti midagi, mida lähimaade turistidele soovitada. Kaugemalt tulnutele võib Jägala jääda mannetult väikseks.

Igatahes olid laupäeval Jägalal ka suur bussitäis leeduturiste, kes meie saabudes samuti uudistasid turismiobjektiks olnud koske. Ka mina võtsin välja oma fotoka ja asusin veemöllu alt ja ülevalt pildistama. Samal ajal, kui mina parimaid kaadreid üritasin saada, seisis Heiki koertega kaugemal mururibal.
Kui pilgu nende poole pöörasin, siis avastasin, et terve see bussitäis leedukatest vanemaid naisterahvaid olid kogunenud ringis ümber Heiki ja koerte ning üritasid pildile saada kahemeetrist eesti meest koos kahe punase spanjeliga. Lähenedes turistidehordile kuulsin, kuidas Heiki üritas vene ja inglise keeles purssides tädidele vastata, et tegemist on inglise kokkerspanjelitega; et Emma on 6aastane ja Lucky 9kuune ning Emma ei ole Lucky ema.

Igatahes said leedu turistid kaks vaatamisväärsust ühe korraga ja tont seda teab, mitu fotojäädvustust Leetu sõitis.



Mina sain retkest aga mõned ilusad joapildid ning kaks takjatest kubisevat koera, kelle kammimisega ma ülejäänud päeva tegelesin.

Digi Dog in a Digital Age

Seda, et koerad verbaalset suhtlust arendama hakkaks, seda ei tasu oodatagi. Küll aga võiksid nad vähemalt uuel digiajastul ära õppida tekst-sõnumite saatmise. Oleks ausalt öeldes abiks küll.

Sellest Digi-mõttest tingituna asusin õpetama Luckyle ja Emmale arvuti abil oma mõtete väljendamist. Siin mõned meie mõttevahetused. Mõned siis inglisekeelsed, sest inglise kokkerspanjeli emakeel ju inglise keel ongi:

E: Nii, sa viskad mulle pulga
J: Jah
E: Ma jooksen järgi ja toon selle tagasi
J: Õige
E: Mis siis?
J: Ma viskan uuesti?
E: Milleks?
J: Selleks, et sa saaksid selle uuesti mulle tagasi tuua.
E: So, What the hell is my motivation?
-----
L:Super fun day
J: What did you do?
L: Same thing I do every day. I´m a dog. Every day is super fun day.
-----
E: Namuh!
J: What does that mean?
E: That´s "human" spelt backwards
J: I see
E: Hej, what´s DOG spelt backwards?

-----
L: Kas sa panid midagi mu toidu sisse?
J: Ussirohtu
L: Kas sa üritad mind mürgitada
J: See oli ainult ussiroht
L: Ma oleks pidanud seda ette nägema
J: See oli VAID USSIROHT
L: Kelle heaks sa õieti töötad?
----
L: I´m watching a documentary on Hurricanes
J: That´s nice. Are you learning anything?
L: Not really
J: Has it mentioned Hurricane Katrina?
L: Where there pants and socks in Hurricane Katrina?
J: That´s the washing machine!
----
E: Why have you bought flea shampoo?
J: Er...to get rid of your fleas
E: You can´t. I promised Paul, John, Ringo and Georg that they could stay.
J: You named your fleas?
E: They´re THE FLEATLES. They were like "Help. We need somebody"
-----
L: Sulle tuli kiri
J: OK
L: Pangast, ma arvan
J: OK
L: See maitses nagu see oleks oluline
------
L: Ran around the garden; Top speed 120km/h
J: 120 km/h???
L: Yep. Taped my ears back.
That´s TURBO- mode!
-----
L: Where is Mr. Duck?
J: Under the cupboard in the living room
L: Don´t put him under there. He gets claustrophibic!

L: Oh My God!
J: What?
L: Just woke up. Something is horribly wrong. Everything´s upside down. The room,, the furniture. I think I have had a seizure.
J: Are you lying upside down?
L: Oh shit, yeah.
----
L: I belive I can fly; I belive I can touch the sky. I´m on my first test flight today. I made some wings out of your duvet
J: Oh, god

----
Selleks, et te nüüd liiga kadetaks ei muutu, siis olgu öeldud, et tegelikult ei oska ei Lucky ega Emma text-sõnumeid saata. Ja jätkuvalt pean ma ise olema kreatiivne, et neid kahte spanjelit mõista.

9-kuune jääajal elav loomalaps

Mida siis üks 9kuune koeralaps teha oskab? 

• Varastada. Maailma parimad on just need asjad, mis on varastatud. Statistiliselt kõige enam varastab Lucky kindlasti sokke ning kohe peale neid tulevad kindad. Aga ei ole probleemi ka varastada käekellasid, rahakotte, võtmeid, püksirihmasid ja jätkuvalt WC-paberi rulle. Ja kindlasti tuleb siinkohal mainida, et varastatavad esemed ei ole jäetud kuhugi laokile, vaid Lucky on spetsialiseerunud tegemaks lahti kapiuksi, tavalisi uksi, aga ka näiteks ei valmista raskusi pesumasinaukse avamine. 
• Kokkerlikult kurbi silmi. Kui ikka on õhus tunda, et söögilaual on midagi head, siis tuleb teha võimalikult kurbasid silmi ja venitada kõrvad poole võrra pikemaks.
• Uudishimulikult ringi tuustida ja aeg-ajalt näidata, et tegelikult on tema nuusutamised palju tähtsamad kui minu korduvad hüüded. Samuti tundub, et ka tüdrukute lõhnad on põnevad ja täis uusimaid uudiseid
• Meeletu tahtega ja sooviga teha koostööd. Seda vingumist ja kiunumist, kui maiusekott välja võetakse, et jõua ära kuulata. Samal ajal üritatakse sekundiga ette näidata kõikvõimalikud ja -võimatud trikid, mida teha osatakse.
• Kõiki Lucky tegevusi ei jõua siia muidugi kirja panna. Aga igatahes on Lucky üks lõpmatult lõbus ja elurõõmus koeralaps, kes tahab kõike proovida ja teha.  

Selleks, et hiljem mäletaks, milline 9kuune inglise kokkerspanjel välja näeb, postitan siia ka ühe seisupildi :)

Ma üldse ei imesta, kui koerad arvavad, et saabunud on jääaeg. Kevad ei taha kohe mitte saabuda. Korraks juba nagu tundus, et nüüd sulab lumi ja päike paistab kõrgemalt ja soojemalt ning järjest enam veetsime aega vannis istudes.
Laupäeval oli isegi nii ilus päikesepaisteline, et sai taas üks retk tehtud lumisesse Väänasse. Sai kõvasti joostud, tagaajada, olla tagaaetav ning lõpuks langesid nõrgemad. Kahjuks sadas pühapäeval taas lumi maha. Kauaks see maha jääb, eks näis. Aga kevadet ootame me küll. Juba seetõttu, et Lucky ei arvaks, et lumi ja külm on normaalne nähtus ja et ta on sündinud jääaega ning soe suvi ja merevees sulistamine ei tunduks kuidagi kummaline.

Värskeõhumürgitus

Kolm vaba kevadpäeva andsid võimaluse viibida värskes õhus rohkem kui tavapäraselt seda nädalavahetuseti ja tööpäeva lõpus teha saab ja ühtlasi tõid endaga kaasa ka värskeõhumürgituse.

Reedel täitsime termose teega, Pihlakast võtsime kaasa saiakesi ja võtsime suuna Kaberneeme. Mulle on alati Kaberneeme rand ja männimets armsad olnud. No ja OKO kohe seal kõrval... Mmmõnus. 

Laupäeval sai sõidetud Haapsallu, et spa paradiisist ära tuua Emma. Seda, et Emmal on Haapsalus ikka super-lux elu, seda ei pea vist mainima. Aga kui ma nägin, millise heleda vaiba olid vanemad heleda mööbli juurde soetanud ning kui mõnusasti koerad end seal peal tundsid... Õnneks on mõlemad spanjelid piisavalt nutikad, et taibata, et Haapsalus on diivanite peal olemine täiesti lubatud, aga Tallinnas ei lähe see mitte. Emma muidugi tegi kõik selle nimel, et näidata, et tegelikult ei ole Luckyl ruumi ei vaibal, diivanitel ega ka põrandapatjadel. Nii välja venitatud koera, kes enda alla võtab kogu pinna, pole ma veel näinud.

Haapsalus sai tehtud ka kiire autosõit üle jää Pürksi. Holmidelt jalutasime laiule, kus suviti pesitsevad erinevad linnud. Aga märtsikuu lõpp on ikka liialt vara selleks, et leida linde. Nii pidid spanjelid leppima vaid roostikus hõljuva eelmisest suvest pärit linnulõhnaga.

Siin väike muuvi meie merematkast.

Tallinnas tagasi olles sai väikest viisi tähistatud ka munapühi ning koertel oli võimalus veeratada neile antud mune ning vaadata, kelle oma veereb kaugemale. Emma muidugi teab, et koorega muna on mõttetu taga ajada ning tark oleks oodata ära hetk, mil muna koorima hakatakse.

Munaralli video