Kuidas ma nuumamisega feilisin

Peale Tartu võistlust alustasime projekti "2 nädalaga agilityvormist näitusevormi" ehk siis algas tõsine nuumamisprogramm, mis pidi lõppema grand finalega Haapsalu näitusel, kuhu sai registreeritud märtsis, totaalses meeltesegaduses ja pigem eesmärgiga toetada kodulinna koerandus-aktiviste.

Ma võtsin kõik oma toitumisalased oskused mängu. Proovisin valmistada koerale toitu, mida kõik koerad ostaksid. Või kui ostuks ei lähe, siis unistaksid kindlasti. Minu agilityvormis koer ( tõeliselt väike tore Kirbu poiss) nuusutas kaussi ja keeldus sellest kõigest. Ja kui ta nägi, et midagi muud ei anta, siis paar suutäit võttis. Ja see oli ka kõik.

Siinkohal meenub mulle trennisõit Kristina ja Riinaga, kus ma kurtsin, et mu planeeritud nuumamisprogramm ei lähe nii nagu peaks. Head trennikaaslased üritasid mind siiski veenda, et ma ikka  tõsiselt mõtlekskas ma ikka tahan saada koera näitusevormi, sest hiljem on koleraske agilityvormi tagasi saada. Mina aga ütlen, et agilityvorm selle koeraga on piis-of-keik, aga proovi teda nuumata - totaalne tuumafüüsika. Võeh.

Nädal enne Haapsalu näitust mulle juba tibakene tundus, et koer on juurde võtnud ning teiste suurte isaste kõrval ehk nii Kirbu ei olegi. Kaks päeva enne näitust tundus ta taas agility-kribu ehk siis vaeva, higi ja pisaratega sissesöödetu oli temal kadunud kui tina tuhka. Suurest stressist ja toitmusalasest ajugümnastikast olid aga mulle need paar kilo juurde tulnud :I
Loobusin programmist. Fine, mul on selline koer nagu mul on ja kui härra Itaalia kohtunikule ei sobi, siis mis siis...mina olen oma pisikese inglasega väga rahul.

Haapsalu näituse ajaks suutis ilm eriti suviseks minna ehk lausest "õnneks meie ring on hommikul" ei olnud mingit tolku. Kell 9:30 ajal oli juba 30 kraadi kuumust. Ma olin juba pügamislaua üles panemisega täiesti võhmal, veenire nirises ja terve keha kuivas. Samal ajal üritasin tuulutada koera. Avaklassis oli konkurendiks Benchmarki isane - sama vana kui Lucky, kuid oma 2x parema nuumamisprogrammi läbi teinud kui meie :). Tulemuseks VH. Icc :P No nüüd ei pea vähemalt järgmise nädala agilityvõistluseks dieediprogrammi läbima.

Tänud Inga imelise koera-poisi eest. Me oleme tagasi laine- agilitylainel.
Blogipostituses kasutatud pildid on tulnud by Laur J fotoaparaadist ning näituseringi pilt on I. Uigrult.