Esimene agility koolipäev

Esimeseks mõtestatud agility pooltunniks tuleb valmistuda ikka hoolikalt. No ikka sama pühendatult kui minek esimesse klassi. Kroonika huvides panen ka kuupäeva kirja - Lucky täitsa esimene agility-moodi trenn (vähemalt üks agilityelement oli trenni täiesti olemas) toimus täna, 3. veebruaril.

Lucky arvas, et enne trenni tuleks omandada ka teoreetilisi teamisi. Selleks, et need kiiremini omanduksid, tegi ta lõunauinaku nii, et mitte raamat ei olnu pea all vaid hoopis tagumentuse all. Kui palju häid mõtteid see ekperiment endaga kaasa tõi, eks seda näitab aeg.



Teine oluline tegevus, enne suurt päeva, oli muidugi vanniskäik. Vanni, vee, shampooni ja Emma vastu, kes aeg-ajalt üle vanniserva vaatab, ei ole Luckyl absoluutselt mitte midagi. Vannis väheneb tema läbimõõt silmnähtavalt. Vannist väljudes saab Luckyst taas puhvis afghaanihurt hiiglasliku rokitukaga.

Niikaua kuni mina endale trenniriideid kapist otsin, kotti kokku panen, suudab Lucky revideerida kogu kapi. Üheks suurimaks lemmikuks, lisaks sokkidele, on vööd ja muidugi on tore tõmmata põrandale ka lipse. Põnevust pakuvad ka erinevad käe-, selja-ja spordikotid. 

Igatahes on Lucky nüüd agilitypisikuga nakatatud. Põnev on alustada uue koeraga agility ABC-st ja avastada, et endalgi on taas väga palju õppida.

Näitusetrenn sai meil jaanuarikuuga läbi. Enne näitusekarusellile hüppamist võtame korraks veel aja maha, harjutame kodus ja siis kevade saabumisega võib meid juba ka näitusteringides näha.