Nüüd on läinud nii, et Ida käib meil kaks korda nädalas
beebifitnessis, kus ta õpib suure varba teooriat. Mina ka ei olnud sellest midagi kuulnud, aga tõepoolest, kui hakata mõtlema, siis suur varvas on meie elutegevuses hirmus kasulik. No, katsuge kükist püsti tõusta nii, et suurt varvast ei kasuta või siis käia nii, et suur varvas maad ei puudu :/ Ja seetõttu õpetatakse juba beebidele suurt varvast kasutama. Aga beebifitnessis ei saa koormust vaid beebid vaid ka emad. 5 kg hantliga saab juba päris korraliku koormuse :)
Tavliselt on trenniline peale trenni nii väsinud, et ta jääb magama enne, kui jõuame riietusruumi. Ja siis on oma kolm tundi vaba aega :)


Vähemalt korra või kaks käime ka
ujumas. Ma saan aru, et ujumine on hea, kasulik ja vajalik, aga ma ise suur veearmastaja ei ole. Jah, ma oskan üle keskmise hästi ujuda, aga külm bassein ei ole just minule. Seega, Ida käib ujumas issiga ja mina olen lihtsalt ergutusmeeskonnas. Vesi Idale meeldib ja ta meeleldi sulistab seal 30 minutit ühtejutti.
Ning muidugi mahub meie nädalakavva ka kaks
agilitytrenni, mis Ida peaasjalikult lihtsalt mahamagab. Esimese agilitytrenni tegi ta minu ja Luckyga kaasa siis, kui ta oli nädalane ning peale seda on ta kõikide meie trennide osaline. Nagu eelnevalt olen maininud, siis see tekitab ka üksjagu segadust eelkõige Luckyle, kes arvab, et ta peab kontrollima käru ja seal sees magavat Idat. Õnneks oleme leidnud probleemile lahenduse - Ida magab distantsil. :)
Kodustest roomamis- ja keeramistrennidest tuleb vist teha eraldi postitus.
Nii meie nädalad mööduvad. Ärge siis tulevikus imestage, kui Idast laululindu ei tule. :)
No comments:
Post a Comment