No, kuidas teil siis selle beebiga läheb?

Küsimus: "No, kuidas teil siis selle beebiga läheb?" kuulub meie viisakatele kaksikvenadest naabripoistele, kes peale küsimuse esitamist siiralt ootaksid pikka ja põhjalikku ülevaadet sellest, mida kõike beebi teeb ja toimetab.

Aga kindlasti ei ole küsimus "kuidas teil siis selle beebiga läheb?"

Lucky testib, kas Ida voodi on ka hea

suurte inimeste seas see kõige populaarsem küsimus. Ma arvan, et ma ei eksi, kui tituleerin popimaks küsimuseks hoopis küsimuse: "kuidas koerad beebisse suhtuvad?" või "mida koerad beebist arvavad?". Ja ma mõistan küsijaid, sest palju neid peresid ikka on, kellel koerad on väga tähtsal kohal ja nüüd korraga tuleb perre veel üks VIP.

Eks ma isegi korra mõtlesin, et kuidas koerad uudise vastu võtavad. Aga kuna ma suurem asi ettemõtleja ei ole ja pigem elan päev/nädal korraga, siis eriti selle küsimusega pead ei vaevanud.

Ja õigesti tegin, et ei muretsenud. Paar juuksesalku säilitasid oma naturaalse värvi. Kõik on kuidagi laabunud iseenesest. Lucky, sai koheselt aru, et Ida on uus karjaliige ning silm tuleb peal hoida. Emma tegi kohaloleku kontrolli ninaga korra õhku nuusutades ja huvi kadus.

Perekoolis öeldi, et beebit tuleb tutvustada koheselt kõikidele

Idast on väga raske pilti teha nii, et Lucky pildile ei jää

pereliikmetele ja seda nõuannet ka järgisime. Nii nad siis ninapidi koos kasvavad. Ja hetkel mulle tundub, et väga edukalt ning ikka päev ja nädal korraga. Ei ole ju praegu vaja keskenduda sellele, mis saab siis kui Ida hakkab käputades koera tagaajama või talle tundub, et Lucky on maailma parim pehme kaisukoer. Sellele mõtleme siis, kui see aeg käes. Praegu naudime hetke, mil Lucky saab ühe koha peal siputavat Ida-nimelist pulgakommi kõrva tagant limpsida ja Ida naeru lõkerdada, kui saba temast möödub.

Ja vastus küsimusele "kuidas teil siis selle beebiga läheb?" on tavaliselt "Hästi, tänan küsimast. Kuidas teil endil, poisid?"

Ninapidi koos kasvamine