Sõidan hommikusest agilitytrennist koju. Kõht on tühi ja otsustan kõrvalistmelt näpata ühe Lucky trenni viineri. Vinku põses märkan korraga, et Eesti Politsei korraldab üritust "Kõik puhuvad", k .a mina. Kugistan vinku käppelt alla, avan akna ja esimese asjana vabandan politsei ees, et just sõin ära ühe viineri ja ma loodan, et see ei mõjuta tulemust.
Politsei vaatab kahtlaselt...väga kahtlaselt. Lisan, et tulin just koeratrennist ja kõht oli tühi ja sõin ära koera trenniviineri. Viibeldes ise samal ajal auto taha ossa, kus see trennikoer asub. Politsei vaatab veelgi kahtlustavalt. Juba vaikselt hakkan kahetsema, et miks ma üldse sellest viinerist juttu tegin, aga samas oli minu mõttekäik selline: jube piinlik on puhuda sellesse aparaati viineriõhku ja veelgi piinlikum, kui mõni poolel teel kõhtu olev viineritükk otsustab tagurdada ja otse alkomeetrisse. Parem on vist kohe alguses kogu lugu viinerisöömisest ära rääkida.
Politsei uurib läbi tagaakna tagaistmel transaboksi, milles vaatab talle sõstrasilmadega vastu Lucky. Mulle ulatatakse alkomeetriotsik. Puhun. Masin hakkab koledasti piibitama.
"Liiga tugevasti puhute", teatab politseinik. Vabandan ja proovin uuesti.
"Nüüd te ei puhu üldse". Näen, kuidas politseinik läheb järjest enam närvi. Vabandan veel kord ja annan teada, et see on mu elu teine puhumine ja ma vajan veel kogemusi. Puhun leebelt ja politseinik loeb kõrval takti, kaua veel puhuda on jäänud.
"Pagan" ütleb korraga politseinik ja võtab toru mu suust.
Mina juba mõtlen, et nüüd see siis juhtuski...viineritükk masinas.
Tuuakse uus masin, uus puhumine. Proovin olla väga eeskujulik kodanik. Köhin kopsud puhtaks ja puhun nii kenasti, kui vähedegi oskan.
Tehtud!
Politseinik vaatab alkomeetrit ja teatab, et see masin söögimenüüd ei tuvasta, näitab alkoholisisaldust...
Paus...
Paus...
Kestevpaus...
"Aga seda teil ei ole".
Politseinik naeratab, soovib head päeva ja viskab viimase sõbraliku pilgu Luckyle ja lahkume ürituselt.
Loo moraal:
1) ära näppa vinkut, kui see ei ole sinu oma,
2) sõidu ajal.
3) Lase politseinikul teha oma tööd,
4) isegi kui kardad, et alkomeetriotsikusse võib viimane söögipala sattuda.
5) Harjuta kodus keskmisel tempol puhumist!
See kõik võib ühel heal päeval ära tasuda.
Jaanika, puhuda tuleb ühttlaselt keskmisel tempol ja pikalt-pikalt, kuni alkomeeter piiks teeb või siis kuni kõik õhk on kopsust väljunud ;)
ReplyDeleteRiina, tänud soovituste eest. Järgmine kord võtan politsei ees blogi lahti ja loen su kommentaarist täpselt, kuidas see puhumine ikka täpselt toimuma pidi :)
ReplyDelete