Pilte meilt ja mujalt

Mõtlesin, et vahelduseks postitan blogisse mõned pildid, mis on kogunenud siin lähinädalate jooksul telefoni fotoalbumsse. 

Esmalt Vääna pildid. Emma arvas, et kaua seda kevad-suve ikka oodata ja aeg oleks üks suplus teha. Esmalt üritas ta "rannalt" taga ajada jääkuubikuid.

Siis tuli muidugi seda kõike õpetada Luckyle. Õnneks ei leidnud Lucky, et külmas vees solberdamini just eriti tore oleks.

Nii me siis vaatasin eemalt.

 

Tartu maratoni nädalavahetus. Kuigi alguses arvati meid suusamäärde-, rajaabi-,toidu ja energiapeatuste meeskonda, siis nädal enne maratoni otsustasime siiski koju jääda ja kogu seda suusafestivali telekast jälgida.

Lucky üritas suuskade määrdeprotsessis abiks olla, aga sealt kupatati ta koheselt minema. Selleks, et kindel olla, et ta maratonile kaasa võetakse, puges spordikotti. Aga ka seal ei olnud pikka pidu. Nii nad siis Emmaga kott-toolis istusid- tukkusid seni kuni kõik oli maratoniks valmis.

 Kuna maratonistid lahkusid poolest ööst, siis  kojujääjatel oli uni silmas veel pool päeva.

 Ärkveloleku ajal pidasid Emma ja Lucky vaheldumisi ja korraga vahti, kas juba hakatakse sealt maratonilt tagasi ka tulema :)

 

Vahepeal oli vaja jalga sirutada, telekast ülekannet vaadata, rõdus tuustida ja siis taas ootama. 

Seitsmekuune spanjel

Lucky kutsikaelu on ikka lill ja puhas rõõm.Vähemalt tema käitumisest ei järelda küll miskit, mis talle muret valmistaks. Hommikul ärgatakse koos Emmaga õnnelik nägu peas ja sabalitus kestab õhtuni, mil taas magama minnakse. Õnnetunnet ei vähenda ka see, kui mõni neljajalgne talle pahasti ütleb. Erilise kiirusega hakatakse tiire ümber enese telje tegema kahel korral: kui on näha, et köögist hakkab tulema söögikaus või kui kõhukott maiusega pannakse kõhule ja minnakse välja trikke tegema või trenni.

Lucky sai 10. veebruaril seitsmekuuseks ja tema käitumises ja olekus on jätkuvalt tunda kutsikalikku spanjelit. Uudishimu ja mänguiha on mõnikord niivõrd suured, et muu maailm kaob sootuks.
Eelmise nädala tipphetk oli talvise maakodu külastus. Arusepal käis Lucky täiesti esimest korda. Koos Emmaga tehti tiir valdustele peale ning Emma andis kõvahäälega teada, et neljajalgsed valduste haldajad on kohal.

Iganädalane beebiagility trenn läheb meil vahvasti. Päris põnev on alustada täiesti nullist ja proovida asju õpetada teisiti, kui seda kunagi sai Emmaga tehtud. Nii me siis teisipäeviti tiku- ja takutame, jookseme läbi beebitunneli ja hüppame beebitõket. Kolmandas trennis tutvusime ka "koliseva" kiigega, mis muidugi Luckys õudu ei tekitanud. Kodutööks jäi meil välja otsida Emma kunagine euroalus ja "puu"-vidin. Isalt sain teada, et Emma euroalus olla läinud eelmisel kevadel ema peedipeenra tarbeks ja seega tuleb Lucky jaoks teha uus. "Puu"-vidin on meil õnneks olemas ja saame kodutöödega alustada.

See, mis on lubatud Haapsalus, ei ole lubatud Tallinnas.
Seda teavad õnneks nii Emma kui ka Lucky :)

Esimene agility koolipäev

Esimeseks mõtestatud agility pooltunniks tuleb valmistuda ikka hoolikalt. No ikka sama pühendatult kui minek esimesse klassi. Kroonika huvides panen ka kuupäeva kirja - Lucky täitsa esimene agility-moodi trenn (vähemalt üks agilityelement oli trenni täiesti olemas) toimus täna, 3. veebruaril.

Lucky arvas, et enne trenni tuleks omandada ka teoreetilisi teamisi. Selleks, et need kiiremini omanduksid, tegi ta lõunauinaku nii, et mitte raamat ei olnu pea all vaid hoopis tagumentuse all. Kui palju häid mõtteid see ekperiment endaga kaasa tõi, eks seda näitab aeg.



Teine oluline tegevus, enne suurt päeva, oli muidugi vanniskäik. Vanni, vee, shampooni ja Emma vastu, kes aeg-ajalt üle vanniserva vaatab, ei ole Luckyl absoluutselt mitte midagi. Vannis väheneb tema läbimõõt silmnähtavalt. Vannist väljudes saab Luckyst taas puhvis afghaanihurt hiiglasliku rokitukaga.

Niikaua kuni mina endale trenniriideid kapist otsin, kotti kokku panen, suudab Lucky revideerida kogu kapi. Üheks suurimaks lemmikuks, lisaks sokkidele, on vööd ja muidugi on tore tõmmata põrandale ka lipse. Põnevust pakuvad ka erinevad käe-, selja-ja spordikotid. 

Igatahes on Lucky nüüd agilitypisikuga nakatatud. Põnev on alustada uue koeraga agility ABC-st ja avastada, et endalgi on taas väga palju õppida.

Näitusetrenn sai meil jaanuarikuuga läbi. Enne näitusekarusellile hüppamist võtame korraks veel aja maha, harjutame kodus ja siis kevade saabumisega võib meid juba ka näitusteringides näha.