Kui ma Lucky endale sain, siis oli üsna selge, et sellist pisikest elektrod-spanjelit ei oska ma küll iseseisvalt näitusekoeraks õpetada. Kuigi võiks ju mõelda, et Emmaga on ju näitusel käidud küll ning Emmaga on ka käidud näitusekoolitusel. Aga on ikka vahe küll, kas õpetada jooksmist ja seistmist peaaegu täiskasvanud koerale või alles päntajalale. Samuti tahtsin ma välistada olukorda, kus Lucky saab näitusel halva kogemuse võrra rikkamaks. Nagu nii meie Eesti sisenäitused on koeri, omanikke, puure ja reklaampindu nii puupüsti täist, et vaestel koertel pole keeramisruumigi. Seega, panime end kohe aegsasti Inga Siili näitusekoolitusele kirja. See on hea võimalus näidata koerale, et see on üks väga tore asi, millega tegeleda: - Iga pisemagi õige käitumise eest saab kutsikale maiuse suhu toppida.
- Koeral on ümberringi suured ja väikesed, närvilised ja mitte nii väga närvilised koerad, kes näitusemelu tekitavad.
- Saab koera ja enda käitumist parandada ja parandada ja parandada ja ...
- Saab koera meeleolu tõsta mängides ja taevanikiites
- Saab läbi harjutada kõik näitusel kohustuslikud elemendid
- Tekitatakse näitusega samalaadne pingeline õhkkond, kus tulebki endast (nii koeral kui ka omanikul) 100% anda
- Saab kohest tagasisidet, millele tuleb tähelepanu pöörata või mis on hästi.
- Neid bulleteid tuleks siia veelgi.
Lucky on viis kuud vana ja üks nooremaid oma grupis. Lisaks meile on trenni tulnud: neli chiuaut, kaks labrador retriiverit, üks prantsuse buldog, üks "midimõõtu" snautser (ma vabandan, kui tõuga mööda panen) ja üks hõbehall hiidsuur dogi. Ühesõnaga äärmusest äärmuseni. Aga mitmekesisus rikastab.
Ma meelega ei hakanud enne trenne Luckyle jooksmist või seismist õpetama. Ainuke, mida ta enam-vähem oskas, oli laual seismine- sest seda on vaja selleks, et saaksin teda kammida, küüsilõigata ja hambaid vaadata. Nii me siis valge lehena trenni läksimegi. Teades, milline tuuseldis on Lucky agilityhallis, siis arvasin, et ega ta seal trenniski rahulikum ei ole. Aga eksisin. Lucky ei ilmutanud ei teiste koerte ega inimeste suhtes mingitki kartlikkust ning ringituuseldamise asemel istus Lucky mul kõrval jälgides täpselt, mis toimub. Lucky võttis juba esimeses tunnis äärmiselt püüdliku ilme andes mõista, et nüüd ta on tulnud päris trenni, Emmat kõrval ei ole ja ta on suur poiss. Kuigi meie esimene trenn oli selline asjaga tutvumistrenn, jäin ma Luckyga väga rahule. Võttes arvesse, et ma ei olnud temaga ju üldse trenni teinud, siis jooksmine ja maas seismine, ühe viie kuuse asjast-mitte-midagi-teadva kutsika kohta, oli minu arvates täitsa hea. Juba see mõistmine, et nüüd tuleb käituda teistmoodi, on ju samm edasi. Laual lasi Lucky end kenasti katsuda ja lubas vaadata hambaid. Igati pronx poiss esimese tunni kohta.
Järgmiseks tunniks jäi harjutada (kui leidub koht, kus ei ole libe) liikumist ja maas seismist.
Lucky teine näitusetrenn, 15 jaanuar.
Kodutöö tehtud ehk harjutatud (oleks võinud muidugi rohkem harjutada!)nii jooksmist kui ka seismist maas, suundusime Luckyga Laki tänavale teisele näitusekoolitusele. Endalegi rõõmuks on Lucky nädalaga arenenud märkimisväärselt. Seda, et nädalane areng on olnud hüppeline, mainis ära ka Inga. Lucky tõesti jooksis ilusti ja ta ei tüdinenud ära sellest korrektselt ringi jooksmisest. Viimast pidime ikka päris palju kordi tegema- ikka individuaalselt ja koos teiste koertega ja siis individuaalselt. Samuti meeldis mulle Lucky püsivus seismisel (hoolimata kõikidest nendest koertest, kes meil ümber olid) ning meie ajastatus oli väga hea (selle eest saime Ingalt kiita :) No ikka tore ju, kui midagi hästi välja tuleb :)).
Hetkel ma Luckyt lõua alt ei toeta - see jäi meil järgmiseks korraks kodutööks.
Igatahes oli taas väga lahe ja tore trenn, mis meeldis nii mulle kui ka Luckyle. Muidugi parim nali tuli trenni lõpus, kui üks chiuaua omanik küsis minult, et mis tõug teil ikkagi on. Inga küll kutsub ringi jooksma tõu järgi, kutsudes Luckyt lihtsalt spanjeliks. Ma siis ütlesin, et no müüdi inglise kokkerspanjeli pähe ja paber kannatab ka kõike, aga praegu näeb koer tõesti välja nagu afghanistani hurt (küljelt vaadates) või tagant vaates chow chow :) Aga küll ta areneb inglise kokkeriks :) Vähemalt oli Lucky selle chiauau omaniku meelest väga armas kommikarbikoer :)
No comments:
Post a Comment