Nüüd tänu
kahele spanjelile tean, et spanjelitel on maailmale palju öelda ja nad hakkavad
kohe päris varajases eas oma arvamust kõvahäälselt avaldama. Seni arvasin, et
see on vaid ühe isendi- Emma kummaline kiiks. Emma kasvataja Maarika väitel oli
Emma üks suurimaid kisakõrisid oma pesakonnas. Siinkohal tuleb kohe ära öelda,
et tegemist ei ole koerte tavapärase haukumisega vaid pigem sellise omapärase
täishäälikute kombinatsiooniga. Sellega ma olen juba harjunud, et Emma igal
sobilikul ja ka sobimatul hetkel midagi öelda üritab. Nüüd on chatty-klubiga liitunud ka Lucky. Hommikul
ärgates kuulan ma ära mõlema koera unenägude kirjeldused, aga võib olla
kommunikeeritakse mulle hoopis midagi muud. Infosaaja on aga tavaliselt unine
ja hommikuti vägagi selektiivse kuulmisega. Seega, olen neile öelnud, et
olulist infot palun mulle hommikuti mitte edastada. Tavaliselt on neil nii
palju rääkida, et isegi õue minnes kajab maja koridor nende haigutustega
segunenud häälitsustest. Olgem ausad, kuna hommikusele jalutusele minnes on
kell üsna vähe ja enamus rahvast magab, siis on ikka piinlik küll lipsata läbi
koridori kahe üürgava koeraga. Samas on ka see väga armas ja naljakas, kui nad
koonud püsti ja mokad torus tahavad kõigest väest midagi edasi öelda.
Tsikid-prikid õppetrikid
Kuna spanjeli
kahe pika kõrva vahel olev mõistus vajab nuputamisülesandeid, siis olen
järkjärgult andnud Luckyle erinevaid ülesandeid puremiseks. Lisaks sellele, et
ta oskab suurepäraselt ja viieliselt istuda, oskab ta nüüd ka korvi ronida.
Ühel lõunapausil õpetasin selgeks ka keerutamise. Spanjelite puhul kehtib ikka
reegel, et toidu nimel on nad võimelised kasvõi kõrvadel seisma.
No comments:
Post a Comment