Kui unistus on nii suur...

Ma ei unista palju. Olen pigem kahe jalaga maapeal, planeeriv ning plusse ja miinuseid kalkuleeriv. Nähes, et miskit ei ole reaalselt võimalik, siis ei hakka ma ka unistama. Kuid on olnud üks unistus, mida ma olen salamahti tähelangemisel, tordilt küünlaid puhudes(NB! ka siis, kui tegemist on kellegi teise tähtpäevalise tordi ja küünaldega) või rongisilla alt läbi sõites palunud, et täituks. Soov omada spanjelit täitus siis, kui otsustasin Euroopast taas Maarjamaale naasta. Aga kahe koera unistusest teavad vähesed. 

Keegi tark (minust ikka tundvalt targem) on öelnud, et unistused lähevad siis täida, kui neid kõva häälega välja öelda. Nii ma siis olen viimasel aastal sel teemal arglikult piuksunud. Mõned peavad seda unistust hullumeelseks. Teised mõistavad mind poolelt sõnalt. Seda on raske seletada, et kust tuli see unistus ja miks peab olema ühes peres kaks koera. Usun, et see on võrreldav olukorraga, kus tõeline autosõber lihtsalt peab omama koduõuel kahte autot :)

Nüüd ei teagi, kas küünalde puhumine, tähtedelangemine või valjuhäälne unistuse välja ütlemine, viis suure unistuse täitumiseni. Või juhtus see erinevate asjaolude kokkulangemisel?
Saage tuttavaks Inglise kokkerspanjeliga Toalmark Kiss Good Luck /Lucky/. 

Tänud Ingale, kes andis mulle võimaluse kasvatada koeralaps tubliks nagu tema vanemadki: 
Isa: NORDW-09, FINW-09, UR JC, UR CH, SWE CH, ARG CH, V CH, INT CH, WW-05, WW V-12 Corralet Indian-Savage 
Ema: EST J CH, LV J CH, EST W-09, EST AG CH Northworth Kiss So Sweet