Juhan Liiv: Tuisk jookseb võidu tuisuga...

Lõpuks ometi on käes aeg, mil koerad pääsevad lõpmatusteni näivatest vanni- ja spaprotseduuridest ning saavad nautida lumemõnusid. Kuna Lucky esimene kohtumine härra Lumega oli juba oktoobris, siis nüüdne novembrikuu lumi talle enam üllatust ei valmistanud. Loomalaps sumpab täielrinnal lumes. Ka pissimiseks ei pea enam otsima rohuliblet, vaid tagumiku võib maha panna just seal, kus süda soovib.

Tänahommikune tibake tuisune ilm pani küll Lucky kukalt sügama, et kas ikka tasub hommikune tiir teha, aga nähes, et Emma muretult köögiaknast hange sukeldub, oli ka Lucky seal samas hanges. Vahe oli vaid selles, et kui Emmat oli hanges näha, siis Lucky kadus valgesse auku. Aga peagi tuiskasid nad mõlemad hommikuses tuisus ja püüdsid viimseid puulehti, mis lendlesid mööda lumevalle, pakkudes nii koertele paraja koormusega hommikuvõimlemise.

Mõnusaks argipäeva jalutamiskohaks on saanud Järve metsatukk, mis on kodule lähedal ja seal saab teha parajalt väsitava tiiru.Terviseradadel jalutame me eeskujulikult rihmastatult ja anname kahejalgsetele teed. Kuid üle raudtee minnes, saavad vabamalt tunda nii nelja- kui ka kahejalgsed. :) Seal saame trillida "siia" käsklust. Kanamaius ruulib jätkuvalt ja selle nimel liigutatakse suuri ja väikesi käppasi eriti kiiresti.

Mul on maailmale nii palju öelda

Nüüd tänu kahele spanjelile tean, et spanjelitel on maailmale palju öelda ja nad hakkavad kohe päris varajases eas oma arvamust kõvahäälselt avaldama. Seni arvasin, et see on vaid ühe isendi- Emma kummaline kiiks. Emma kasvataja Maarika väitel oli Emma üks suurimaid kisakõrisid oma pesakonnas. Siinkohal tuleb kohe ära öelda, et tegemist ei ole koerte tavapärase haukumisega vaid pigem sellise omapärase täishäälikute kombinatsiooniga. Sellega ma olen juba harjunud, et Emma igal sobilikul ja ka sobimatul hetkel midagi öelda üritab. Nüüd on chatty-klubiga liitunud ka Lucky. Hommikul ärgates kuulan ma ära mõlema koera unenägude kirjeldused, aga võib olla kommunikeeritakse mulle hoopis midagi muud. Infosaaja on aga tavaliselt unine ja hommikuti vägagi selektiivse kuulmisega. Seega, olen neile öelnud, et olulist infot palun mulle hommikuti mitte edastada. Tavaliselt on neil nii palju rääkida, et isegi õue minnes kajab maja koridor nende haigutustega segunenud häälitsustest. Olgem ausad, kuna hommikusele jalutusele minnes on kell üsna vähe ja enamus rahvast magab, siis on ikka piinlik küll lipsata läbi koridori kahe üürgava koeraga. Samas on ka see väga armas ja naljakas, kui nad koonud püsti ja mokad torus tahavad kõigest väest midagi edasi öelda.

Tsikid-prikid õppetrikid

Kuna spanjeli kahe pika kõrva vahel olev mõistus vajab nuputamisülesandeid, siis olen järkjärgult andnud Luckyle erinevaid ülesandeid puremiseks. Lisaks sellele, et ta oskab suurepäraselt ja viieliselt istuda, oskab ta nüüd ka korvi ronida. Ühel lõunapausil õpetasin selgeks ka keerutamise. Spanjelite puhul kehtib ikka reegel, et toidu nimel on nad võimelised kasvõi kõrvadel seisma.  

Kiirust ületav takjas

Eelmisel nädalavahetusel täitus Lucky´l neljas elukuu, millest vaid kaks nädalat on ta veetnud meiega Hané tänaval. Tundub, et kohanemisperiood linnuriigis kahe- ja neljajalgsetega läheb koeralapsel kiirelt ja üsna valutult. Koduõus lipatakse sellistel kiirustel, et äsjaistutatud sirelid on lookas ja liivakastiliiv keerispilvena hõljumas peade kohal.Tuure võetakse maha alles siis, kui minek aiaväravast välja. Siis jälgitakse väga täpselt, kuhu läheb Emma ning mis ümberringi toimub. Väikest võbelust Lucky tagajalgades on näha siis, kui läheduses on liikumas mõni tume kuju, liiga kõvasti haukuv aiakoer või mürisev auto.

Probleemivabalt võeti omaks ka päevarütm: õhtul kell 21.00 magama (sest siis läheb ka Emma magama), hommikul kell 7 üles (sest siis tõuseb Emma) ja lõuna  12 ja 13 vahel (Emmale on see siiani jäänud arusaamatuks, miks nüüd äkki on hakatud keset päeva kodus olema). Tore on see, et potty-trainingu sai kuts juba eelmise karja juures ja meie ei ole pidanud sellega vaeva nägema. Nii on meil jätkuvalt ööd ja päevad rahulikud.

Nädalavahetusel tegime väikese jalutuskäigu Järve metsatukka. Lucky jooksis seal, kus Emma; nuuskis samu loodusobjekte, mida Emma ning üritas Emma moodi kännu peal istuda, sest selle eest sai ju kanamaiust. Järk-järgult proovime jalutsukäike pikendada.

Samasugune koerte copy-paste käib ka kodus hommikust õhtuni. Kui Emma hommikul valjuhäälselt haigutab, on peagi kuulda ka Lucky kõvahäälset haigutust. Kui on näha, et kanamaius külmkapist väljub, siis istuvad nad mul köögis ja vaatavad spanjellikult suurte silmadega otsa, millal nende kana maapinnale läheneb. Ning kuna spanjel ei jää ju sammugi maha, siis on mul tavaliselt kaks takjast kannul - sest mine-sa- tea, äkki toimub midagi lahedat. Ja toimubki. Ja kogu aeg. Nii põnev on...

Rõõm olla taas Tuhalas

Emma ravimikuur on nüüd läbi ning arsti sõnul võime hakata vaikselt trenni tegema, et lihased toetaksid luid. Kindlasti tuleb trenni teha mõõdukalt madalatel koormustel. Seega, ei tee me hetkel slaamit ja A-takistust ning hüppeid teeme samuti madalatel kõrgustel. Tundus, et Emmal oli hea meel olla taas trennis. Vaeseke on pidanud kuu aega olema eemal. 

Lisaks Emmale võtsin trenni kaasa ka Lucky, kes suurest rõõmust keksis ja nuuskis agilityhallis ringis. Mängis kaasavõetud mänguasjadega, ärandas trennikaaslaste spordikottidest asju ning demonstreeris üht ja ainsat, mida ta eile ära õppis - istumist. 

Seda, et talle spordikottide revideerimine meeldib, märkasin juba mõned päevad enne. Nüüd on ta siis avastanud, et sealt võib leida ikka päris põnevaid leide. 
Kes otsib, see leiab. 

Uus huvitav maailm

Ma pole veel näinud koeralast, kes nii kiiresti uue maailmaga kohaneb. Uus kodu uudistati kiirelt üle, kahejalgsetega saadi sõpradeks, omistati Emma mänguasjadekast, oma pesa ja söögikauss. Tutvust prooviti sobitada ka Emmaga. Olgem ausad, ma olin valmis koerte omavaheliseks kadeduskakluseks ning eraldama nad paariks päevaks erinevatesse tubadesse. Tulemus oli aga see, et esimese päeva õhtuks said mõlemad koerad olla ühes ruumis. Loomulikult olen ma elimineerinud või pööranud erilise tähelepanu situatsioonidele, mis võivad konfiktini viia. Mulle tundub, et mida päev edasi, seda paremaks läheb koerte omavaheline suhe. Mul on hea meel Emma üle, kes hakkab vaikselt mõistma, et see väike neljajalgne elektron jääb meie juurde elama.

Kõige hämmastavam oli näha, kui kiiresti Lucky õppis ära selle, et köögiaknast saab kiiresti õue pissile. Kui põis nii täis ei ole, siis short cut´i  kasutama ei pea ning võib ka esikuuksest õue lahkuda. 

Lucky on kahes tegevuses tõeline viieline: pissimine/kakamine õue ja magamine omas pesapuuris. Vaid esimese öö veetsin mina diivanil ja Lucky diivani ees. Järgnevad ööd ja päevamagamised on Luckyl olnud 100% unerohked oma pesas. Emma magab samal ajal oma pesas. 

Vaikselt oleme tutvust teinud ka imeloomadega: pesumasina, tolmuimeja ja fööni kummaliste häältega. Uued helid, lõhnad, nähtused võetakse kiirelt omaks. Mõnikord on uued kogemused väikestel jalutuskäikudel nii huvitavad, et õues unustatakse isegi piss tegemata. Siis tuleb minna köögiakna alla, kus Luckyle meenub, et piss tuleb ka ikka ära teha. 

Iga päev toob uusi ja põnevaid õppetunde. 

Kui unistus on nii suur...

Ma ei unista palju. Olen pigem kahe jalaga maapeal, planeeriv ning plusse ja miinuseid kalkuleeriv. Nähes, et miskit ei ole reaalselt võimalik, siis ei hakka ma ka unistama. Kuid on olnud üks unistus, mida ma olen salamahti tähelangemisel, tordilt küünlaid puhudes(NB! ka siis, kui tegemist on kellegi teise tähtpäevalise tordi ja küünaldega) või rongisilla alt läbi sõites palunud, et täituks. Soov omada spanjelit täitus siis, kui otsustasin Euroopast taas Maarjamaale naasta. Aga kahe koera unistusest teavad vähesed. 

Keegi tark (minust ikka tundvalt targem) on öelnud, et unistused lähevad siis täida, kui neid kõva häälega välja öelda. Nii ma siis olen viimasel aastal sel teemal arglikult piuksunud. Mõned peavad seda unistust hullumeelseks. Teised mõistavad mind poolelt sõnalt. Seda on raske seletada, et kust tuli see unistus ja miks peab olema ühes peres kaks koera. Usun, et see on võrreldav olukorraga, kus tõeline autosõber lihtsalt peab omama koduõuel kahte autot :)

Nüüd ei teagi, kas küünalde puhumine, tähtedelangemine või valjuhäälne unistuse välja ütlemine, viis suure unistuse täitumiseni. Või juhtus see erinevate asjaolude kokkulangemisel?
Saage tuttavaks Inglise kokkerspanjeliga Toalmark Kiss Good Luck /Lucky/. 

Tänud Ingale, kes andis mulle võimaluse kasvatada koeralaps tubliks nagu tema vanemadki: 
Isa: NORDW-09, FINW-09, UR JC, UR CH, SWE CH, ARG CH, V CH, INT CH, WW-05, WW V-12 Corralet Indian-Savage 
Ema: EST J CH, LV J CH, EST W-09, EST AG CH Northworth Kiss So Sweet