Koerad tuuseldasid rannas ringi ja tundsid mõnu uutest lõhnadest (s.h mereadru). Tavaliselt läheb Emma vette vaid nii, et küüned on veega kaetud. Lucky hoiab veega suuremat distantsi. Sel korral oli kõik teisiti. Emma otsustas, et oleks õige aeg avada suplushooaeg ning hüppas jääkamaka pealt kõhuli merre. Ta ise tundis end meres sulistades hiilgama hästi. Ainult meie Luckyga tegime rannas kõik, et Emmat merest välja saada. Mina meelitasin maiusega ja Luck jooksis ranna jääribal ja -eenditel klähvides.
Rohkem pilte Meremõisa jalutuskäigust
Oleme sattunud elama väga vahvate elanikega ühte majja. On neid elanikke, kes "no-nii-muuseas-jalutan-teie-akendest-mööda- ja-oh-imet,-on-võimalus-näha-koeri". Siis on üks neljanda korruse perekond (täpsemalt ema koos 3.klassis käiva väga laheda jutuga tütrega), kes pühapäeviti küsivad, mis päeval nad saavad koopereeruda koerte pikemale jalutuskäigule minekul. Ja kui ma olen ladunud ette oma nädalaplaani, siis valivad nad endale sobiliku päeva ja selle saabumisel koputavad nad viisakalt täpselt kokkulepitud kellaajal uksele, et kas nad ikka tohiksid meiega jalutama tulla. Sel reedel jätsid nad isegi ära oma suvekodusse sõitmise või täpsemalt lükkasid sõidu edasi, selletõttu, et nad soovisid meiega jalutama tulla.
Siis elab meil majas perekondi väikeste lastega, kellele siis nende emad-isad tahavad kutsusid näidata.
Selline mõnus ühtehoidev elanikkond, kel ei ole selle vastu midagi, kui koerad oma märgade ninadega välisuksele niiskeid plekke teevad. :)
No comments:
Post a Comment