Hõbedavääriline aasta

Enne kui uus aasta algab vaatan minagi korra üle õla mööduvale koerandusaastale. Aasta algas külmalt…tõeliselt külmalt. Aasta esimene võistlus toimus Saaremaal ja 30kraadise külmaga.Tegime külmunud saareliivas Emmaga kaks starti ja platseerusime esikohale. Märtsis ja aprillis tegime 8 starti ja juhtus see, mida ma unistadagi ei julgenud - jõuda Emmaga kõrgemasse agility võistlusklassi (A3). Teades Emmat ja tema kõikvõimalikke ja -võimatuid "kiikse" ning meie järjekindlaid kaklusi, milles kumbki pool ei soovinud valget lipukest lehvitada ja alla anda, siis olen ma tõesti selle saavutuse üle õnnelik. Sama õnnelik nagu ka Emma teiste võitude üle.

2012. aastal tegime kokku 14 starti, s.h 8 starti A2-s ja 6 starti A3-s. 

Tulemused: 2 x I koht (0p), I koht (5p), I koht (10,81p), I koht (17,75p) ja liikumine A2-st A3-e.

Sügis tõi kaasa selle, mida olin juba ammu kartnud. Aga lootsin pidevalt, et see aeg tuleb kaugemas tulevikus, mitte nüüd ja kohe. Sügisest on agility Emma jaoks üks tore ajaveetmisvõimalus ja võistlustel käimine jäägu "kiiretele ja vihastele" :). Emma naudib hetkel invaagilityt, mis sobib talle suurepäraselt. Sobib ka mulle. Ei, ei...minu puusadega on hetkel kõik veel hästi. Aga päris tore on Emmaga sõna otseses mõttes tuisata invaradasid agilityhoolis ühest otsast teise.

Lucky tulek agility- ja inglise kokkerite-sõltlaste perre pani valguse taas põlema tunnelis, kus vahepeal hakkas hämarduma ega näinud kuhu poole jooksma peaks. 2013 tuleb kindlasti huvitav aasta. Kohe aasta algusest asume Luckyga koolipinki ja kui me oleme juba noorkoeramõõtu, siis sobitame tutvust ka agility-maailmaga. Senikaua on Tuhala-hool aga üks tore koht tsillida ja hängida :)

2012. aastas on olnud nii palju rõõmsaid ja ilusaid hetki ja samas ka selliseid, mis vajavad pikemat seedimist, mõtlemist ja ümber orienteerumist ning seega võiks aastat hõbedavääriliseks pidada küll.