Läti Juunior tsempion

Alles see oli, kui sai siia blogisse kirjutada, et Luckyl on nüüd kena roosa Eesti tsempionitiitlit kinnitav rosett. Nüüd ootame pikkisilmi Läti juunior tsempioni tiitlit kinnitavat rosetti. :)

Ei mäletagi, mis hetkel tikkus minu mõttesse piiluda piiri taha ja osaleda Luckyga Valmiera kahepäevasel näitusel. Kui algselt oli mõte sõita kohale juba reedel, siis nähes ajakava ja arvestades Valmiera lähedust sai Lätti sõidetud näituse esimesel päeval. Esimese näitusepäeva kohtunikuks oli N. Savicic Serbiast ja ringi minemas 10 inglast (Soomest, Lätist, Venemaalt ja Eestist). Hoolimata pikast sõidust, oli Lucky ringis väga särtsakas - näidates kena jooksu ja ilusat seisu. Härra Savicic lasi meil ikka kõvasti joosta ja seista ja joosta ja seista. Oma klassis võitsime Läti juuniorkoera ja kuigi härra Savicic oli kirjeldust andes üsna tõsine, tuli ka JSERT Eestisse. Parima isase tiitlis olime ringis koos Janna Kekkoneniga ning minu üllatuseks pani kohtunik meid esikohale. Tõu parima tiitli ringis läksime vastamisi Soome veterantsemioniga, kes ka tiitli endaga Soome viis. Sellest hoolimata olin ma Luckyga väga rahul. Ei olnud kerge võistlus.

Öö veetsime Valmiera ühes kenamas hotellis, mis oli pungil koeri, kes kõik järgmisel hommikul taas näitusele suundusid. Meie eesmärk oli eelmise päevaga täidetud ja seega näituse teine päev oli üsna rahulik. Kohtunikuks
J. Matyas Slovakkiast. Lucky tegi taas ühe kena esitluse - kuigi tiba unisema, kui eelmisel päeval. Hotellis ööbimine ei tule meil veel hästi välja. Kuigi suvelõpus harjus koer juba üsna ära, et on öid, kus ei ööbita kodus. Kahjuks, see teadmine oli oktoobriks ununenud. Tundub, et peame Luckyga vähemalt kord kuus hotellis ööbima, et koer mõistaks, et ka seal on võimalik magada. 
Igatahes oli ka see näitusepäev meile edukas. Oma klassi võitja, hindeks suurepärane ja  Promotion prize; Parima isase valikul jäime sel korral teisele kohale. 

Tagasiteel Eestisse mõlgutasin mõtteid Leedust. Kui enne tundus mulle, et Leedu on hirmkaugel, siis Lätis ringi sõites, ei tundunudki see Leedu teab-mis-kaugel.

Tänase seisuga oleme Leedu Kaunase novembrikuu näitusel kirjas.

Tagasivaade suvele ja pilguheit lähitulevikku

Viimane blogipostitus jäi juulikuu lõppu. Ja pole ka imestada, sest siis läks ulmeliselt kiireks pulmade planeerimisega (õigem oleks öelda organiseerimisega, sest selleks ajaks olid juba kõik asjad planeeritud) ja võis vaid unistada ajast, mil saaks rahulikult maha istuda, võtta teetass ja arvuti ja midagi kirja panna. Selleks ju sügis ongi - võtta aeg maha ja meenutada suve.

Nüüdseks on pulmapidu peetud ja mul on siiralt hea meel, et ka koerad said kümmekond minutit nautida pulmapidu ja pulmakülaliste poolt nunnutamist.

Suvi oli koertele ohtralt täis toredaid tegevus metsas, rannas, maal, Haapsalus ja Tallinnas, palju ringisõitmist, Luckyle ka uusi kogemusi. Kindlasti oli selle suve tipphetked ka Lucky näitusetrall ja JCH tiitel, millest saab lugeda eelnevates postitustest.

Aga lisaks suve suursündmustele on mul hea meel veel selle üle, et suve lõpuks ujub Lucky meelsasti ka sügavas merevees trotsides laineid ja tuult ning on motiveeritud ära tooma kõike, mida merre visata.

Ka agilitys liigume me Luckyga samm-sammult edasi ja aina huvitavamaks läheb. Septembris alustasime ka üsna intensiivse slaalomiõppega, millega tegeleme iga päev minimaalselt kaks korda. Naabrid vaatavad meid küll kummaliselt, kui kell 7 hommikul slaalomipulkadega rohuplatsile liigume ja sama toimub ka õhtul. Mõnikord on meid näha ka euroaluse ja paarimeetrise kontaktjookus latiga ringi liikumas. Ühesõnaga agilityt on meil söögi alla ja söögi peale. Aga hirmustore on :)

Lähitulevik tõotab tulla sama põnev, kui suvi. Palju agilityt ja tibakene ka näitusetralli üle piiri Lätis.